Tere tulemast Paula seiklustemaale!! Mul on suur-suur rõõm, et Sa oled siia jõudnud ja ma loodan, et ajapikku saavad meist ka head sõbrad. Hetkel jooksevad Sinu silmad mööda minu esimesi ridu, aga ma luban, et neid ridu saab ajaga olema palju. Läbi nende ridade ja sõnade, hakkad Sa osa saama ühe noore neiu seiklustest siin maailmas. Aga millest täpsemalt siis juttu tuleb?

Ütlen kohe ära, et Paula seiklused ei räägi maadeavastamisest või erinevate ekstreemsuste kogemisest, jah Sa võid nüüd mõelda, et nähh, mis seiklusjutte ma siis kirjutan. Tegelikult saad siit lugeda minu igapäevaelust. Jajahh, ma tean, et Sa nüüd ütled, et see ei ole mingi seiklus, aga… Aga mõtle, kas Sa oled kuulnud sellist väljendit – “Elu on seiklus.”? See kõlab küll täieliku klišeena,kuid see on ka täiesti tõsi. Meie kõigi elud koosnevad erinevatest seikadest ja seiklustest. Me kogeme elujooksul palju erinevaid tundeid ja läbime palju erinevaid katsumusi.

Kui võtta lahti eki.ee ja vaadata, kuidas on seal seletatud “seiklust”, siis saame vastuseks “ebatavaline, ootamatu, sageli põnevuse, hädaohu v. riskiga seotud juhtum”. See kõlab ju täpselt nagu elu, või mis?

Minu blogi nimi tuligi just sellest väljendist. Mina tunnen küll, et minu elu on üks suur seiklus, sest pidevalt on kuskil midagi toimumas ja igavust ei ole küll karta. Muidugi on seikluste suurus ja sealt saadavad elamused igaühe enda teha, aga hetkel olen mina oma retkega rohkem rahul kui küll ning loodan, et ajaga lähevad minu seiklused aina suuremaks ja huvitavamaks.  

Esimene postituse juures on paslik rääkida ka natukene endast. Kes ma olen, kust ma tulen jnejne. Minu nimi on Paula ja seda postitust kirjutades olen ma 22 aastane. Sündinud ja kasvanud olen ma Virumaal, aga viimased aastad elanud Tallinnas. Tallinnasse kolisin ma samal põhjusel nagu mitmedki noored – ülikool. Ülikoolis olen ma hetkel omandamas kraadi inseneriõppes, täpsemalt ehituses. Seega ma loodan, et ühel ilusal päeval saab minust ehitusinsener. (Unista suurelt, või mine koju!!)

Huvi ehituse vastu tuli mul juba põhikooli lõpus ja aastatega see aina süvenes, kuni oligi aeg paberid sisse anda ja ülikooli minna ning enda valik ära kinnitada. Muidugi on nende aastate jooksul olnud ka palju tagasilööke – ma olen nutnud, kaalunud teisi valikuid ja tundnud meeste poolset halba suhtumist. Õnneks olen ma suutnud nendest üle olla ja oma kooliga juba poole peale jõudnud, samuti on mul hakkamas ka esimene praktika platsil.

Ausalt öeldes praktika tõttu ma otsustasingi enda blogi avaldada. Läbi oma lugude tahan ma näidata, mis toimub tegelikult ühe ilusa maja taga ning näidata, et ühiskond on muutumas ja et enam ei ole naiste ja meeste tööd. Ka naised võivad sellises mehelikus maailmas läbilüüa.

Kui Sul tekkis soov minu kohta lähemalt lugeda, siis saad Sa seda teha seikleja lehel.

“Niipea kui ma sind nägin, taipasin ma, et mind ootavad ees seiklused.” 
– Karupoeg Puhh

Uute seiklusteni!