Heihopsti!

Kui tavaliselt öeldakse, et kõik on uus septembrikuus, siis minul on juunikuus. Nimelt muutus uue kuu algusega minu elukorraldus hüppeliselt. Hetkel on seis selline, et selleks õppeaastaks on mul kool läbi ja seoses sellega hakkas mul praktika. Hiphiphurraa!!!! 

Seda tunnet, mis hetkel minu sees valdab, on võimatu kirjeldada. Ma olen ülimalt õnnelik, sest viimaks on need 15 aastat koolipingis vilja kandnud ja mul on võimalus sukelduda töömaailma ning alustada praktilisteoskuste kogumist. Sellest, kuidas ma praktikakoha endale leidsin, räägin ma eraldi postituses, sest kohati oli mul tunne nagu ma oleksin sattunud mõnda filmi. 

Hetkel on mul käsil minu esimene praktika platsil. Unistus platsil töötada tuli mul samal hetkel kui huvi ehituseriala vastu. Ma tean jah, et see ei ole maailma kõige mugavam amet/koht, kus töötada, aga ma ei näe enda ka kuskilt kontoris seeliku ja kontsadega istuvat. Hea oleks jah istuda kuskil mugavas kontoris, kus on talvel soe ning suvel piisavalt jahe, kus keskendumist ei häiri eemal töötav teerull või sisse-välja käivad alltöövõtjate hordid. Aga see ei oleks mina. Kohati külm soojak ja palju ringiliikumist on see, mis paneb minu silmad särama.

Tulenevalt sellest, et ma täiskohaga nüüd tööl käin, jätsin ma maha ka pealinnaelu ning kolisin tagasi vanemate juurde. Seda kahel põhjusel. Esiteks minu objekt on vanemate kodust kõigest 20 km kaugusel ja linnast sõitmine oleks olnud lihtsalt aja ja raha raiskamine. Teiseks on see mul ideaalne võimalus raha koguda. Lisaks kõigele tähendab täiskohaga tööl käimine ka kindlat rutiini, mida kooliga oli võimatu saavutada. Koolis juhtus ikka, et mingi loeng jäi ära või oli vaja tegeleda kodutöödega ja seda olenemate kellaajast.

Tööjuures on hetkel minu jaoks kõige raskem see, et kodust peab väljas käima 5 päeva nädalas. Appi, ma kõlan nagu mõni lumehelbeke. Aga jah, kool oli meil nii 3-4 korda nädalas ja seda ka erinevatel kellaaegadel ehk rutiiniga harjumine on hetkel väga vaevarikas. 

Seega juunikuu algusega muutus minu elukorraldus 180 kraadi, aga ma olen selle üle väga-väga õnnelik. Mul on töö, mis mulle meeldib (ma loodan, et ka pärast esimest vaimustust), ma veedan oma vanematega rohkem aega (ja säästan raha), mul on lõpuks kindel rutiin ja kollektiiv siin soojakus on SUPER!

Nagu näha, siis minu suvi tuleb suhteliselt töine. Mis on Sinu plaanid algavaks suveks?

“Sa ei saa kogu aeg ühes metsanurgas istuda ja oodata, millal keegi sulle külla tuleb — sa pead ise kellelegi külla minema.”
– Karupoeg Puhh

Uute seiklusteni!