Heihopsti!

Tänases postituses teen ma juttu jaanidest. Räägin täpsemalt, mida ma tegin, kellega ma olin ning kus ma käisin. Lisaks räägin ka sellest, mida Jaanipäev mulle üldse tähendab. Aga hakkame pihta.

Minu jaoks on Jaanipäev tavaliselt selline rahulik püha. Veedame aega koos sugulastega, teeme sauna, mängime ja naudime koos olemist. Kui me väiksemad olime, siis käisime iga aasta raudteel ka jaaniusse otsimas, see oli minu lemmiktraditsioon jaanide juures. Kuid nüüd oleme kõik suured ning paljud isegi ei tule enam jaanideks vanemate juurde ning teine osa, kes veel kodus elavad lähevad ka kuhugi teisele peole. Nii ongi meie ainsaks alles jäänud traditsiooniks üks kuum saun. Nii ka sel aastal.

Traditsiooniliselt on ka päev enne õiget peopäeva tädi sünnipäev, kus me ka kõik kokku saame. Nii ka sel aastal. Laupäeva õhtul seadsimegi enda sammud tädi juurde. Selleks, et seedimine hästi edeneks, mängisime vahepeal ka discgolfi. Mul oli esimene kord üldse neid kettaid käes hoida ning nagu arvata siis olin ma ka viimane, aga tunne on siiski hea.

Kui õhtu oli juba öösse jõudnud tuli meil tädipojaga mõte minna eemal asuva küla jaanitulele. Mõeldud tehtud. Nii me jõudsimegi natukene pärast südaööd küla jaanitulele. Minul oli seal külas olla ehk 5 kord, aga tädipoeg oli täitsa esimest korda. Kuna me jõudsime sinna nii hilja, siis oli enamus rahvast juba laiali läinud, aga tore oli ikkagi. Arvestades seda, et koju jõudsin ma ei varem ega hiljem kui 4:15. 

Selle asja juures on kõige toredam ka see, et pühapäeva hommikul oli kell 10 äratus, sest eelmisel õhtul rääkis onu, et neil on plaan minna Avinurme tünnilaadale ning muidugi pidi ka minu vanematel, siis selline tore mõte tekkima. 10:30 istusime me autosse /mind pandi pärast pikka ööd rooli/ ja sõit võis alata. Laat ise oli tore, aga no rahvast oli küll palju. Selle käiguga tuligi mul jälle meelde, miks mulle Tallinnas elada ei meeldi.

Ja kuna igapäev sinna Peipsi äärde ei satu, siis käisime ka Kauksis ujumas. Alguses küll vaatasime, et vesi on kõigest 18 kraadi, aga siiski otsustasime minna. Kohale jõudes selgus, et vesi on ülimalt soe jah seda muidugi siis kui oled pärast pikka jalutamist ja külmetamist end märjaks teinud. Kui juba vette saime, siis oli jällegi raske sealt välja tulla, sest vesi tundus väga soe.

Tagasi tulles külastasime ka Järuska silda, mis on Eesti suurim ja uhkeim puitsild. Kohe tulid meelde kõik jutud, mida eelmine kevad meil selle silla kohta räägiti. Minul oli huvi sinna minna juba oma eriala valikust, aga kohapeal selgus, et uudistajaid oli seal lausa autode kaupa.

Oma pikalt reisilt jõudsime me koju viiest ning siis oligi tunnike aega, et uuesti tädi juurde minna. Kiire riiete vahetus, asjad kokku ja minek. Tee peal käisime ka poest läbi, et osta sauna jaoks kalja ja grilliks vahukomme, sest milline grillimine käib ilma vahukommideta.

Nii mööduski meie jaanilaupäev ehk 23.juuni pere keskel. Tegime sauna, sõime – jõime, mängisime, rääkisime juttu ja nautisime hetke. Kohalikule jaanitulele ma sel aastal üldse ei jõudnudki, sest eelmise öö seiklused hakkasid vaikselt tunda andma, sest kui mina sain magada 5 h, siis tädipoeg magas õhtu kella viieni ehk 12 h. 

Esmaspäeval otsustasin ma minna enda teise tädi juurde, et seal natukene päevitada ja koeraga mängida. Sel hetkel kui ma sinna jõudsin panid nad basseini kokku. Enne asjaga tutvumist läksin neile appi. Pärast seda kui pool basseini oli juba kokkupandud selgus, et pea kõik jupid on valedes kohtades /juhendit neil muidugi enam ei olnud/. Tulevasele insenerile kohaselt võtsin hetkega ohjad enda kätte.

Käskisin siis basseini uuesti laiali lammutada ja korjasin kõik jupid ühte kokku. Pärast väikest analüüsi oli selge, kuidas see bassein kokku käib. Andsin siis kõigile õiged jupid kätte ja ehitamine võis alata. Ja üllatus-üllatus, nüüd saimegi basseini 10 minutiga kokku ja vee sisselaskmine võis alata. Vette meist küll sel päeval keegi ei jõudnud, sest vesi tuli otse kaevust ning nii palav enam ka ei olnud.

Lisaks kasutasin ka võimalust ning tegelesin natukene kooliasjadega. Nimelt lugesin ma lõputöid, et sügiseks endale juhendaja valida. Mul on teema olemas ning ka 2 juhendajat, kellega seda teha. Sellepärast tahtsingi ma jõuda selgusele, et kumba ma rohkem endale juhendajaks tahaks. Kahjuks see mul ei õnnestunud, sest mõlema juhendaja juhendatud tööd olid väga head. Seega nüüd ma loodan, et ehk mõni õppejõud teeb mulle ise pakkumise ja ehk ka huvitavamal teemal kui mul praegu mõttes.

Aga nüüd sellest, millised olid minu plaanid selleks 3 päevaks. Laupäev – päeval olla tädi juures ja tegeleda lõputöödega, õhtul minna sünnipäevale. Pühapäev – päeval nautida päikest, õhtul minna tädi juurde jaane tähistama. Esmaspäev – nautida päikest ja lihtsalt puhata. Aga kui nüüd kõigele tagasivaatan olen väga-väga õnnelik, et mitte miski ei läinud nii nagu plaanitud.

Millised olid Sinu pühad? Kas asjad läksid plaanipäraselt või läksid lihtsalt vooluga kaasa?

“Kodu on kõige mugavam koht, kus olla.” 
– Karupoeg Puhh

Uute seiklusteni!