Heihopsti!

Selle nädala pühendan ma enda unistusele – sukeldumisele. Tänases loos räägin ma esimesest osast ehk teooriast ja basseinist ning neljapäeval juba sellest, kuidas me päris vees ligi 5-7 m sügavusel käisime.

Mõte ja huvi sukeldumise vastu sain ma aasta tagasi koolis, kui meile räägiti sildade seisukorra hindamisest. Ja kuna ma veel 100% kindel ei ole oma tuleviku suhtes, siis ma tahaks, et mõne aasta pärast oleks mul võimalus valida mitme erineva tegevuse vahel. Lisaks kõigele sellele oleks ju tore ka ise käia seda veealust maailma avastamas. Kuna eelmine aasta tuli see mõte mulle suhteliselt suve hakul, siis tuli aastakene oodata. Nüüd on mul kogu kursus läbitud ja sertifikaat väljastatud.

Aga kogu lugu minu kursusest ja sinna saamisest on nüüd teie ees. Aprilli lõpus tuli mul meelde, et oih, see talv läks nii kiiresti ja mul ikka esimene osa tegemata. Hakkasin siis kiiresti otsima, kus kohas saaks veel vastu suve sisetunnid ära teha ja kiiruga otsides leidsin 2 kohta – üks Tallinnas ja teine Tartus. Minu valikuks osutus Tartus Maremark, sest seal oli kindel, et grupp avatakse ja teiseks oli seal ka odavam. Nii helistasingi vanematele ja küsisin, et mis nad asjast arvavad. Pärast kõne saatsin ruttu registreerimissoovi ja õhtuks oligi mul vajalikud paberid täidetud ja jäigi ainult üle kursust oodata. 

Koolitus pidi toimuma algselt maikuu kolmandal nädalavahetusel. Kuna mul on Tartusse pikk sõit, siis otsustasin minna sinna juba reede õhtul ning ööbima sugulaste juures. Kuna koolis oli suhteliselt kiire päev, siis pärast lõunat ma enam enda e-maili ei jõudnud kontrollida ja nii juhtuski, et ma olin juba rongi ootamas, kui avastasin, et on tulnud kiri, mis teatab koolituse edasi lükkumisest. Eeeeemmmm… okei. Mis mõttes nagu, te teete nalja??? Nagu päriselt?? Ootootoot. Sel hetkel lõid emotsioonid mu pea peal kokku ning ütlen ausalt, et poetasin isegi paar pisarat, sest ma olin seda nädalavahetust ikka väga-väga kaua oodanud. Aga mis siis ikka, helistasin siis sugulasele, et ma ikka ei tule see nädalavahetus. Seejärel helistasin vanematele, et tulgu mulle vastu, sest ma olen teel koju. 

Järgmise nädala jooksul leppisime kokku uued ajad, aga kahjuks ei olnud võimalik enam ühe nädalavahetuse peale asju tõsta ning pidin käima Tartus kahel nädalavahetusel. Nii oligi, et järgmisel laupäeval seadsin sammud uuesti Tartu poole. Jõudsin laupäeva lõunaks Tartusse ning noorele neiule kohaselt läksin ma Lõunakeskusse reedel saadud stipendiumi kulutama. 

Pühapäeva hommikul vedasin ma end riietest ja jalanõudest täis kotiga koolitusele. Kohale jõudes oli üks meesterahvas juba ukse taga ootamas ja kogu kursuse peale kokku oligi meid ainult 3. Esimesel nädalavahetusel oli päevakavas ainult teooria. Teooriaosa koosnes 5 erinevast moodulist ning lõppes eksamiga ning ka iga mooduli lõpus tegime väikese testi läbitud teema kohta. Kuna meid oli vähe, siis päev kestis kokku 5 tundi. Selle aja jooksul kuulasime ära kõigi moodulite teooria, tegime ära testid ja ka eksami. Kuna me ei teinud ühtegi pausi, siis ka see kiirendas oluliselt meie päeva. Jah, Sa lugesid just õigesti, me istusime 5 tundi järjest ilma ühegi pausita. 

Sel hetkel mõtlesin ma tõesti, et no mida iganes. Oli kohe näha, et inimene ei ole koolitajaks loodud või siis oli tal eelmine õhtu ikka väga pikale läinud. Samuti unustas ta paljudest eksamil küsitud asjadest rääkida. Kuna mul oli eelmisest nädalavahetusest juba väike pettumus, siis see halb koolitaja vaid süvendas seda. Juba õhtul ma ütlesin endale, et avavett ma küll sinna firmasse tegema ei lähe.

Aga kui jutt juba eksamile läks. Eksam koosnes 50 küsimusest ja läbisaamiseks oli vaja 85% ehk 42 õiget vastust. Eksamil oli küsimusi iga teema kohta, tuli teada rõhu suhteid vees ja maapeal, pidi arvutama erinevaid suhteid ja teadma varustuse kontrolli põhimõtteid. Kuna mul oli huvi sukeldumise vastu juba aasta, siis selle ajaga olin ma ära jõudnud vaadata mustmiljon videot nii teooria kui ka basseinis tehtavate harjutuste kohta. Suuresti tänu sellele ma eksami tehtud saingi. Kokku oli mul 2 viga ehk 96%. Olin ka ainus, kes tehtud sai, mõnel oli lausa 16 viga. 

Aga kuna seda juttu on tulnud palju rohkem kui ma arvasin, siis basseinist räägin ma ka neljapäeval koos Äntus käiguga. Siis on kõik tehtavad harjutused ja kalipso selga ajamise ja põhjakoristajaks olemise jutud ühes kohas. Ja ma luban, naerda saab siis kõvasti.

“See saab olla hullem. Ma ei ole kindel, kuidas, aga saab”
– Karupoeg Puhh

Uute siklusteni!